3D hävitab minu jaoks kinoelamuse. Tõsiselt. Avatar mulle juba väga ei meeldinud ja kauaoodatud Tim Burtoni Alice In Wonderland ei võlunud ausalt öeldes ka. Eile kavatsesin minna Shutter Islandit vaatama, aga otsustasin ikka Alice'i kasuks. Miks? Sest Tim Burton meeldib mulle oma pöörasuses enam, kui Martin Scorcese. Eriti pärast Departedit, mis oli minu arvates lihtne plagiaat Infernal Affairsist, mida ta ka ju oli.
Mulle ei meeldi need 3d-prillid, sest endal on ka üsna tugevad prillid ja nii on sul korraga nagu kaks koormat kanda. Lisaks muidugi see, et pead üritama kogu pilti tema mitmekesisuses siis läbi nende mitte eriti suurte prilliklaaside hoomama ja see väsitab.
Kui vaadata, kuidas oli 3d ka tehnilisel tasemel, siis meenub väga selline 90-ndate CGI pilt, kus sai ilusti aru, mis on CGI-ga tehtud ja mis pole. See häiris mind omal ajal jubedalt ja eks see muutu ka ajas paremaks, ent ikkagi pean ma viimase kahe 3d elamuse kohta ütlema, et mind väsitas see füüsiliselt ja vaimselt väga ära.
Lisaks polnud sisu teab mis hea ja haarav. Alice't mänginud neiu oli armas ja oleks tahtnud teda paljalt näha, aga tõsiselt rääkides oli ta väga puine. Deppi roll oli raamatuga võrreldes kõvasti suuremaks kirjutatud ja Depp muidugi ka ei petnud lootusi. Lisaks veel alati suurepärane Bonham Carter, kuid muidu kulges film ilma eriliste suurte emotsioonipuhangutega.
Niisiis, peab ikkagi Shutter Islandi ära vaatama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar