neljapäev, 11. mai 2017

Taksoga tööle

Ma olen see tore inimene, kes saab iga hommik taksoga tööle sõita. Seda umbes 6.20 paiku ja nii juba umbes 9 kuud. Selle aja jooksul olen märganud väga huvitavat tendentsi - gps lükatakse kohe kinni ja hakatakse siis teed valima. Minu kodust raadiomajja on napilt alla 2,5 kilomeetri. Peaks olema täiesti loogiline, et sõit läheb niimoodi (jah, nad teavad, et ma sõidan raadiomajja).


Ausalt öeldes kasutavad seda teekonda üsna paljud taksojuhid ja ma olen neile tänulik, et nad ei huija.

Viimasel ajal on üsna sageli hakatud ka niimoodi sõitma:
See pole ka kõige häirivam, kuna annab juurde kõigest 400 meetrit ja eks taksojuhil ole ka see 10 senti raha.

Antud teekonna veidi modifitseeritum variant tuleb siit, kust saab siis veel 300 meetrit juurde teha. Ehk mis see 20 senti ikka ära pole.

Võib minna ka nii, et väike kaar tehakse ka sõidu lõpuosas. Enamjaolt on siis põhjenduseks, et ega seal raadiomaja ees pööret teha ei tohi. Tohib tegelikult küll.

Samal põhjendusel saab keerata muidugi ka teisele poole:

Aga vahepeal läheb taksojuht täiesti errorisse. Tegu oli blondi naistaksojuhiga, mis pole muidugi oluline, aga tahtsin vähe seksist olla. Aga tema trajektoor oli oossom!

Kui ta Liivalaiale keeras, siis ma olin täiesti WTF-näoga, aga ei öelnud ka midagi, sest mis ma ikka vaest inimest segan. Teine WTF-moment on siis, kui mingil põhjusel tahetakse väga ikka Stockmanni juurde minna. Mõtlesin, et äkki on seal vähem foore, aga on ta jee.

Nii, need on siis need taksojuhid, kes saavad aru, et kui klient sõidab raadiomajja, siis võiks taksonina pöörata ikkagi raadiomaja suunas. Teine liik taksojuhte on veel kavalamad, nad keeravad väikse lisaringi tegemiseks ikka nina kaugemale.

Ja nüüd tulevad minu tšempionid. Tõsi, neid on ainult paar tükka olnud, aga see-eest on nad meeldejäävalt aferistlikud ja annan neile küünikuna au! Kui ikka minna raadiosse, siis näitame ka linna. Auväärne teise koha omanik läks niimoodi.

Aga kuldmedalist, tõeline taksojuhtide kunn, tõeline giid, tõeline iidol. Mul jääb tema kiitmisest sõnu puudus. Müts maha, härra! Pärast seda tiiru ja peaaegu hiljaks jäämist olen ma alati karjuma pistnud, kui Balti jaama poole keeratakse - ilmselt olen ilma jäänud läbi Vanalinna minekust ja muust põnevast. Aga siin see on.

See oli võimas! Ja need pole mingid suvalised Lasnamäelt tulnud taksod, kus ei teata maad ei mütsi. Need on ikka korralikud kollased masinad. Nende firmanimi on ühe laevafirma ja hotelliketiga sama. Et ikka üsna kallid ka. Vähemalt maksab tööandja ehk maksumaksja ja nii saan ma iga hommik mõistatada, et kas taksojuht on seekord otsene mees, väikse ringi mees või lihtsalt opakas.